Puidust majad ja suvilad on palju väiksema ökoloogilise jalajäljega kui betoonist või tellistest majad. Puit on osa loodusest, mis teeb selle ka loodussõbralikumaks ehitusmaterjaliks.
Materjalid, mida ka tavaliselt puidust majade ehitamiseks kasutatakse, on tihtipeale looduslikumad. Materjalid, mis on kergest taaskasutatavad ja biolagunevad. Eestis on palju vanasid puitmajasid, mida saab ka restaureerida, mis muudab maja ehitamise ökoloogiliselt säästlikumaks. Puidust majast on talvel soojemad (muidugi oleneb soojustusest), mis omakorda aitab kokku hoida küttekuludelt. Puidust suvilad ja majad nõuavad ka pikemaajaliselt vähem hooldust. Kelle unistus ei oleks ka omada puitmaja linnast väljas, kuskil metsavahel või kena põlluvaatega suvisele viljapõllule? Puitmajades on midagi, mis sümboliseerib vaikust ja rahulikkust.
Isegi kui puitmaja või suvila ei kasutata igapäevaseks elamiseks, siis pakub see võimalust saada linnast eemale. Suvila võib olla ka väiksema korteri omanikele lisapinnaks, millel asju hoiustada või oma saadusi hoida. Mitmed suvilate või linnast eemale pääsemiseks kasutatavates majades on ka töötavad sügavkülmikud või muud kodumasinad. Sügavkülmikud on suurepärased selleks, et hoida seal aastaläbi korjatud saadusi. Olgu selleks külmutatud marjad, naabrite käest ostetud liha või hoopis külmutatud õunamahl. Majades annab edukalt ka lahendada küttesüsteem õhksoojuspumbaga ja siis kaob ära vajadus tükk aega oodata küttekolde järel, kui peaksite naasema sinna peale mitmenädalast äraolekut. Õhksoojuspumbad aitavad majasse sisse saada esmase soojuse. Küll tuleb arvestada, et külmadel talvedel tuleb jälgida, et õhksoojuspump oleks piisavalt võimas kogu maja kütmiseks. Eriti arvestades, kui majas on palju tubasid ja suurem pere, kes kasutab mitmeid maja tubasid.
Kes soovib eriti kursis olla erineva informatsiooniga, et maja valimisel teha väga läbikaalutletud otsus, peaks uurima põhjalikult ka maja ajalugu. Uue maja ehitades on palju valmislahendusi alates elementmajadest kuni palkmajadeni. Lahendused on erinevates suurustes ja paljude lahenduste puhul on juba enne loodud 3D mudelid või saate näha olemasolevat maja. Eestis on väga tugev palkmajade ehitamise traditsioon ja kogemus. Paljud Eesti ettevõtted teevad palkmajasid erinevate Euroopa riikides jaoks, arvestades ka vastava piirkonna ilmastiku eripära ja ehituseeskirju. Eesti ehituseeskirjad võivad olla väga erinevad võrreldes näiteks Inglismaa eeskirjadega. Vana puitmaja valimisel tasub enne nõu pidada ka spetsialistiga. Eestis on tekkinud selles vallas ka mitmed valdkonna grupid ja kogukonnad.
Muidugi uue maja ehitamisel on omaette põnevus selle lahenduse väljatöötamisest kuni ehituse jälgimiseni. Küll tuleb siis täpsemalt teada, mida sa soovid. Maja ehitamisel on palju detaile, mille mitte teadmisel võib see oluliselt mõjutada lõpptulemuse kvaliteeti või tööde protsessi/hinda üldiselt. Spetsialisti kaasamine on kindlasti suureks abiks aga tuleb ka ise kursis olla, mida tellid. Hea maja peaks püsima põlvkondasid. Midagi, mida sa pärandada oma lastele ja nemad oma lastele.
Just hea spetsialist aitab ka valida õiged materjalid ja tooted, mida vajad puidust maja ehitamiseks. Ühed materjalid saavad olla ka tervislikumad kui teised. Erinevad ehitusvõimalused on ka erineva säästlikuse tasemega. Maja ehitades tahad seda kindlasti teha ka ümbrust austades, kuhu sa selle maja ehitad. Mitte ainult maja, vaid ka see meid ümbritsev keskkond on see, mis me pärandame oma lastele ja nemad oma lastele. Arvestada tasub ka sellega, millisteks kujunevad igapäevased kommunaalkulud? Kas juba investeerida ja paigaldada ehituse käigus ma maasoojuspump? Kas ehitusaeg on sinu jaoks oluline ning kas pikk ehitusaeg ei või tuua sinu jaoks kaasa lisakulusid (näiteks korteris elades)? Sellisel juhul võib vastus olla hoopis elementmaja, mis toodetakse kuivades tootmisruumides (mis tagav pika kasutusae) aga ka tuuakse kohale ja püstitatakse oluliselt kiiremini.
Ükskõik mis tee te valite, soovime teile kena teekonda!