Puitmajad tekitavad mugavustunnet aga kas need ka piisavalt ohutud? Tulekahjud nõuavad iga aasta palju ohvreid ja põhjustavad suuri kaotusi. 120 kraadini ulatuva temperatuuri korral tekib esimese astme põletus umbes 8 minutiga ja 200 kraadi juures juba 2-3 minutiga, põhjustades ka kiiresti hingamisteede põletuse. Mida aeglasemalt tulekahju levib, seda rohkem ka päästjatel võimalust ning aega hoone vara päästmiseks.
Puitmajade puhul tuleb tihti esimeseks omaduseks paljudel pähe nende tuleohtlikus. Tegelikult ei ole see puudus, mis peaks olema otsustav faktor, et mööda vaadata puitmaja keskkonnasäästlikkusest või mugavusest.
Alates 2017. aastal kehtestatud siseministri määruse kohaselt võib nüüd Eestis ka puidust kõrghooneid ehitada.
Mida peab arvestama puitmajade tuleohutuses
Sisekaitseakadeemia tuleohutuse ja inseneeria õppetooli juht Rait Pukk, kes on viimased viis aastat põhjalikult tegelenud puithoonete tuleohutuse küsimustega, on püüdnud aru saada, kuidas erinevad maailma riigid tegelevad puitmajade tuleohutusega.
Tavapäraselt hakatakse puithoonete tuleohutust eriti tähelepanelikult jälgima projekti staadiumis. Võrreldes kivihoonega on puithoone vahelagede kõrgus suurem ja seeläbi ei saa tihtipeale ehitada niivõrd kõrgeid puidust hooneid kui detailplaneering lubab. Samuti planeeritakse oluliselt erinevalt puitmajade fassaadid.
Tuletõkkeks on toodete valik lai. Rait Pukki sõnul kasutatakse ehituses küll häid tooteid aga tihtipeale tehakse seda valesti seoses teadmatusega. Tulekahju puhul on iga lisasekund väärtuslik ja tulekindel materjal aeglustab tule levikut. Isolatsioon aitab ennetada, näiteks kivivill ei sütti ja on vastupidav väga kõrgetele temperatuuridele, mis aitab oluliselt suurendada hoone tulekaitset. Rockwooli tuletõkkevill omab Euroopa ehitusmaterjalide tuleohutusalase klassifikatsiooni kohaselt kõige kõrgemat A1- tulekindlusklassi.
Enne toodete valikut tutvuge kindlasti hindamiskriteeriumitega ja ehitustoodete märgistamise alustega. Rockwool aga ei kuulu mitte lihtsalt tulekindlusklassi, vaid on ka tuld tõkestavate omadustega, olles seeläbi kõrgetel temperatuuridel väga vastupidav.
Tulekindlatele omadustele lisaks tagab Rockwool ka akustilise mugavuse, summutades müra nii väljast kui ka kõrval olevatest ruumidest. Ükskõik, mis tüüpi hoonetes. Tagades kuju ja mõõtmed pikaajaliselt ka järgnevatele põlvedele keskkonnaalase jätkusuutlikuse põhimõtetel.
Eesti Puitmajaliit on kokku pannud nimekirja tuleohutuse materjalidest.
Vaadates viimasel ajal projekteeritud ja ehitatud puithooneid, siis saab selgeks, et tulekahjud ning üldised tulekahjustused ei sõltu hoone konstruktsiooni ehitusest. Need süttivad tulekahju puhul harva esimesena. Peamist tuleohtu kujutavad endiselt üldine sisustus ja lahtise tulega ümber käimine. Puitmajade põlengud on pigem seotud mahajäetud majas elavate inimeste hooletusega tulega ümber käimisel.
Eriti hoolikalt peab tuleohutusnõuandeid jälgima seal, kus on tegemist lahtise tule või suuremate temperatuuridega, näiteks pliidi ja kamina ümbruses, mis kindlasti ei tohiks olla puitpinnaga põrand. Tuleb kasutada plekist või kividest kaminaesist, et sädemetest ei tekiks leeki. Korstna ümber ei tohiks olla samuti puitkonstruktsioone, mille vahel peab olema ohutu ala. Ettevaatusabinõuna on rangelt soovitatav hoida pööning piisavalt puhtana, et päästjad saaksid seal liikuda ning see ei suurendaks tulekahju puhul põlengukoormust.
Tulekahju kiirust aitavad suurendada automaatsed tulekustutussüsteemid, näiteks sprinkler, mis on veesüsteem, mis tulekahju puhul aitab seda kiiresti summutada. Eestis kehtestab ehitiste tulepüsivuse nõuded Vabariigi Valitsuse määrus nr 315.